Jätkusuutlikkus ei ole kulu, vaid konkurentsieelis
Jätkusuutlikkusest on viimastel aastatel saanud üks enim kasutatud märksõnu tööstuses, kuid vähesed ettevõtted saavad öelda, et nad on selle põhimõtte järgi tegutsenud juba aastakümneid. Keilas ligi 60 aastat kaableid tootnud Prysmian näeb keskkonnateadlikkust tugevusena, mis aitab tõsta efektiivsust, vähendada raiskamist ja püsida rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisena.
„Sageli kardetakse, et jätkusuutlikkus tähendab ainult kallimaid lahendusi ja rohkem piiranguid. Tegelikult annab see tootmisele efektiivsust juurde ning parandab konkurentsivõimet nii maine kui ka ärilise poole pealt,“ ütleb Prysmian Baltikumi müügidirektor Tarvo Leppik. „Euroopa tööstus liigub selles suunas väga kiiresti ja kui me nende teemadega kaasa ei läheks, ei oleks meil varsti enam võimalik konkureerida.“
Keilas on kaableid toodetud alates 1968. aastast ning ettevõtte pikaajaline tegutsemine annab Leppiku sõnul hästi edasi ka seda, et jätkusuutlikkus ei tähenda ainult keskkonda, vaid ka inimesi ja töökultuuri. Tehases töötavad inimesed, kelle tööstaaž ulatub aastakümnetesse. See näitab, et ettevõttes on loodud keskkond, kus inimesed tahavad töötada ja areneda.
Prysmian oli üks esimesi Eesti ettevõtteid, kes jõudis ISO 9001 kvaliteedijuhtimise sertifikaadini. Hiljem lisandusid ISO 14001 keskkonnajuhtimise standard ning ISO 45001 töötervishoiu ja tööohutuse sertifikaadid. Ettevõtet on korduvalt tunnustatud ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kuldtasemega, viimati aastatel 2023 ja 2025. „Me ei ole neid sertifikaate võtnud lihtsalt linnukese pärast, vaid need aitavad kogu organisatsiooni süsteemselt paremaks muuta,“ räägib Leppik. „Kui jälgida oma protsesse, energiakulu, jäätmeid ja tööohutust läbimõeldult, siis muutub kogu tootmine lõpuks tõhusamaks.”
Täna kasutab Keila tehas juba ligi kümme aastat süsinikuneutraalset elektrit, mis pärineb täielikult taastuvatest energiaallikatest. Hoone küte tuleb 90% ulatuses taastuvenergiast ning järk-järgult asendatakse viimased diiseltõstukid elektrilistega. Prysmiani grupi eesmärk on saavutada 2035. aastaks süsinikuneutraalsus ning Keila tehas liigub hetkel sinnapoole kiiremini kui meie 110 tehase keskmine.
Vähem materjali, sama kvaliteet
Prysmiani jaoks on jätkusuutlikkuse üks olulisemaid suundi tootearendus. Kaablitootmises tähendab see pidevat küsimust, kuidas kasutada vähem materjali ja keskkonnasõbralikumaid lahendusi, säilitades samal ajal kõik ohutus- ja kvaliteedinõuded. „Kaabel ei pea olema ilmtingimata ideaalse ümmarguse kujuga ainult selleks, et see visuaalselt kena välja näeks,“ selgitab Prysmian Baltikumi ehitussegmendi tootejuht Raigo Viltrop. „Ajalooliselt on standardid olnud väga konservatiivsed ja see tähendas sageli, et kaablisse tuli panna rohkem plasti, kuigi elektriliselt ei andnud see mingit lisaväärtust. Täna proovime neid põhimõtteid koos toormaterjalide ja protsesside kvaliteedi kasvuga muuta ja jätkusuutlikumaid lahendusi leida.“
Ühe näitena toob ta XPJ HF-D kaabli konstruktsiooni muudatused, mille käigus vähendati plasti kasutamist. Kaabli massist moodustab umbes 60 protsenti vask ning suure osa ülejäänust plast. Just seal nähaksegi võimalust keskkonnamõju vähendamiseks. Lisaks on osas 1 kV jõu- ja maakaablites üle mindud materjalidele, mida on võimalik hiljem kergemini taaskasutusse võtta.
„Tänapäeva elektrivõrkudes kasutatakse endiselt palju materjale, mida ei ole võimalik pärast kasutust efektiivselt ümber töödelda,“ räägib Viltrop. „Kogu Euroopa tööstus otsib aktiivselt lahendusi, kuidas muuta kaablid tulevikus paremini taaskasutatavaks. Kaablite väliskestades kasutame juba täna märkimisväärses koguses taaskasutatud materjale. Kasutame oma toodete valmistamiseks 1200 tonni taaskasutatud plastmaterjale aastas – see tähendab, et sama koguse võrra vähendame esmast materjali kasutust ning väldime jäätmete ladestamist. Eesmärk on võimalikult palju materjali päriselt ringluses hoida.”
Jätkusuutlikkus mõjutab juba riigihankeid
Prysmiani hinnangul muutub jätkusuutlikkus lähiaastatel kogu tööstussektori jaoks järjest olulisemaks konkurentsiteguriks. Seda näitavad ka muutused Baltikumi riigihangetes. Hiljuti tõi Leedu jaotusvõrk ESO esimest korda Balti riikides riigihankesse selged jätkusuutlikkuse nõuded, kus lisaks hinnale hinnati ka toodete süsinikujalajälge, materjalide päritolu ja taaskasutust. Tarvo Leppiku sõnul on see märk sellest, et turg on jõudnud uude etappi. „Aastaid räägiti, et lisaks hinnale võiks hinnata ka keskkonnamõju, aga nüüd on see päriselt juhtumas,“ ütleb ta. „Lääne-Euroopas on see olnud tavapärane juba pikemat aega ning Baltikum liigub samas suunas.“
Oluliseks teemaks on muutunud ka toodete keskkonnadeklaratsioonid ehk EPD-d, mis võimaldavad arvutada kaabli süsinikujalajälge kogu elutsükli jooksul. Prysmian suudab juba täna anda klientidele detailset infot toodete keskkonnamõju kohta. „Kui varem küsiti peamiselt hinda ja tehnilisi näitajaid, siis täna tahavad partnerid teada ka seda, millest toode tehtud on, kust materjal pärineb ja mis sellest pärast kasutust saab,“ selgitab Viltrop.
Jätkusuutlikkus puudutab ettevõtte sõnul ka logistikat ja pakendeid. Prysmiani puidust kaablitrumlid on täielikult jälgitavad ning neid kasutatakse korduvalt. Trumlite puit pärineb sertifitseeritud jätkusuutlikust metsandusest ning ettevõtte eesmärk on hoida trumlid võimalikult kaua ringluses. Mida rohkem trumleid korduvalt kasutatakse, seda vähem on vaja metsa raiuda,“ ütleb Leppik. „Kui klient väärtustab jätkusuutlikkust, siis ta hindab ka seda, et pakend ei muutu pärast ühte kasutuskorda jäätmeks.“
Lisaks keskkonnale peab Prysmian oluliseks ka tööohutust ja mitmekesisust. Traditsiooniliselt maskuliinses tööstussektoris on ettevõte teadlikult liikunud suurema tasakaalu poole ning täna töötab tehases ja kontoris järjest rohkem naisi. Leppiku sõnul tähendab laiem talentide valik tugevamat ettevõtet, sest mitmekesisem töökeskkond kogu organisatsiooni hoolivamaks ja tähelepanelikumaks.
Jätkusuutlikkus on Prysmiani jaoks ammu osa igapäevasest juhtimisest ja tootearendusest. „Kas me oleme läinud liiga kaugele? Meie arvates mitte. Vastupidi – see aitab ressursse kokku hoida, muudab tootmise efektiivsemaks ja sunnib innovatsiooni otsima,” ütleb Leppik. „Sellest võidavad nii ettevõte, töötajad, kliendid kui ka kogu ühiskond.“
Keila tootmistehas kuulub maailma juhtivasse elektri- ja telekommunikatsioonikaablisüsteemide kontserni Prysmian. Ettevõte teenindab nii kohalikke kui ka välisturge ning on osa rahvusvahelisest võrgustikust, mis tegutseb enam kui 50 riigis, ühendades üle 100 tehase ja 27 teadus- ja arenduskeskuse kompetentsi. Prysmian arendab ja toodab kaablilahendusi energia- ja telekommunikatsioonisektorile alates elektrivõrkudest ja taristust kuni kiire andmesideühendusteni.
Artikkel ilmus ajakirjas Eesti Tööstus.