Delfi Ärileht: Tööstuse ja energeetika suurnimed naudivad megatrendide edulainet

Maailma suurima kaablitootja Eesti haru Prysmian Group Baltics ekspordib 90 protsenti oma toodangust, peamiselt Põhja-Euroopasse. Nende kliendid on elektri jaotus- ja põhivõrgud, telekommunikatsiooni ettevõtted ning ehitusturul osalejad. Tootmine asub Keilas, müügikontorid on lisaks Eestile veel Lätis ja Leedus. „Meil on ajaloos olnud vaid üks kahjumlik aasta, see oli 2008. aastal, kriisi haripunktis,“ ütleb tegevjuht Tarvo Leppik.

Prysmiani peakontor asub Milanos ja sealsel börsil on ettevõte ka noteeritud. Kokku on grupis 50 riigis 108 tehast ja ligi 30 000 töötajat. „Meie Brayton Pointi tehast Massachusettsis käis üle-eelmise aasta lõpus külastamas ka USA president. Meie roll elektrivõrkude ümberkujundamisel on väga suur,“ ütleb ettevõtte Baltimaade turundusjuht Kadri Armas.

Suurte projektide keskmes

Seega on nad hetkel kuumas sektoris, sest taastuvenergiale üleminek üle maailma tähendab elektrivõrkude uuendamist ja nende lisandumist.

Keilas toodetakse jaotusvõrgu kaableid ja seal asub grupi kõige suurem madalpinge jaotusvõrgu kaablite tehas Euroopas. „Efektiivseim ka,“ torkab Leppik vahele. Keila tehas on ruutmeetri ja inimeste arvu arvestades siinse regiooni tootlikuim.

Eestis kasutusel olevatest kaablitest on suur osa Prysmiani toodetud – nad on Elektrilevi suurpartnerid. Siin toodetakse kaableid ka Läti ja Leedu jaotusvõrkudele.

Eestlased võimaldavad ööpäevaringset tööd

Keila tehases käib töö 24/7, kollektiivselt puhatakse kaks nädalat suvel ja 2–3 nädalat talvel. Sel ajal saab tehases teha vajalikku hooldust ja investeeringuid. Ülejäänud ajal töötab tehas pidevalt. „See aitab kulusid madalal hoida. Sa pead oskama masinaparki kasutada ja seda hooldada,“ toob Leppik välja.

Kadri Armas lisab, et eestlaste osas tuleb välja ka kultuurilisi eripärasid, mis meile trumbid kätte mängib – me oleme konkreetsed ja töökad. Pidevat tootmist on mujal keeruline teha. „Meie töötajad on hinnatud ja palga pärast ei pea nad kindlasti piinlikkust tundma.“

Ettevõttes on kasutusel töötaja aktsiaprogrammid, mis puudutavad kõiki töötajaid. Kontsern pingutab, et kõik sellest ka osa võtaks ja inimesed oma panuse tähtsust tunnetaks.

Ilu pärast tegevust ei laiendata

Nii Leppik kui ka Armas tunnistavad, et praegu maailmas toimuv soodustab nende edu. Samas toob turundusjuht välja, et nende ettevõte on „Lõuna-Euroopa ettevõtte nägu“, mis tähendab, et nad ei ole olnud suured laenajad. See omakorda tähendab, et euribori kõikumine neid suurel määral ei mõjuta.

„Nõudlus on praegu väga suur. Enamik tehaseid toodavad meil täisvõimsusega ja siin-seal tehaste võimekust investeeringute kaudu ka suurendatakse. Nõudlusele vastamine on meie jaoks üks suuremaid väljakutseid lähiaastatel,“ räägib Armas.

Kas Eestis võiks ka tehas laieneda? Leppik arvab, et ilu pärast ei ole vaja midagi teha ning kohaliku meeskonna kätes on anda endast parim, et kogu praegune võimekus ära kasutada. „Oleme aja jooksul juba laienenud ka. Natuke on ikka veel ruumi, aga kui seinad tulevad ette, siis investeerime olemasolevasse. Me ei taha ehitada üles ebaefektiivsust,“ ütleb ettevõtte tegevjuht.

Loe edasi SIIT.